Suvehooaeg on küll leidmas lõppu, kuid sellest hoolimata vajavad päevituskosmeetika alased teadmised kinnitamist, sest päikest otsitakse edasi kas päevitussalongist või piiri tagant! Tänases räägime Sulle üle nii päikesekaitse kui ka salongi päevituskreemide põhitõed – millal ja kui palju tuleks neid peale kanda, kuidas kreemi säilitada jne. Me tahame olla ju oma kliendile kõige professionaalsem tugi igas küsimuses ja pakkuda asjatundlikku nõu ja parimat tootesortimenti!?
1. Kandes nahale liiga vähe kreemi väheneb kreemi toime ja kannatab päevitustulemus. Kuidas?
– Kui meie nahk ei saa piisavalt niisutust, siis naharakud kaotavad eelkõige vett ja kui me päevitamise ajal toimuvaid protsesse ei toeta ega niiskust vajalike toitainetega nahale tagasi ei anna, siis kannatab ka raku ainevahetus, mille tulemusena meie naharakk väsib, vananeb kiiremini ja soodustab kortsukeste teket.
– Optimaalne kogus kreemi kehale on 15ml.
– Õige koguse korral paraneb päevituse tulemus 30-40%.
– Päikesekaitse: Kandes nahale liiga vähe kreemi, ei saa meie nahk piisavalt UV eest kaitsvaid osakesi ja kreemi SPF faktor ei vasta pakendil näidatud infole.
– Salongitooted: Salongis päevitades vähese kreemi korral ei saa nahk piisavalt vajalikku niisutust, mille tulemusena pole päevituse tulemus maksimaalne.
2. Näonahk vajab ka näokreemi. Miks?
– Näonaha keemiline koostis on veidi erinev kui meie kehal – näonahk on õhem ja selle struktuur õrnem.
– Nahapiirkondade erinevast naha keemilisest koostisest tulenevalt võivad keha- ja näokreemi koostisosad küll kattuda, kuid kreemide koostis on erinev toimeainete kontsentratsiooni poolest.
– Näol on rohkem poore – seega kreem imendub kergemini. Kandes kehakreemi näole, võivad kehakreemi teatud toimeained ummistada poore ja tekitada nahaärritust.
3. Kreemi tuleb säilitada ühtlasel temperatuuril ja pakendil näidatud kuupäevani. Miks?
– Viga, mida meist teevad paljud on see, et näiteks talvel või suvel jäetakse kreem autosse. Suvel aga tekib autos saunaefekt, talvel külmkapi efekt. Temperatuuri pideva kõikumise tulemusena kreemi konsistents aga muutub, mistõttu võivad selle koostisosad kaotada soovitud toime. Kreemi tuleks säilitada siiski ühtlasel toatemperatuuril.
– Samuti on oluline teada, et olenevalt kreemist, aga keskmiselt on päevitus- ja päikesekaistekreemide kehtivusaeg alates kreemi avamisest 6-18 kuud. Kindlasti tuleb järgida vastavat kehtivusaja märget pakendil, mille lõppedes ei saa tootja garanteerida kreemi toimeainete soovitud tulemust (kreem kaotab niiskustasakaalu- ja aktiivaainete toime jne).
4. Kreemi pealekandmise ajastus on kreemi toimes väga oluline. Kuidas?
– Päikesekaitse: spetsiaalsete aktiivainetega ehk keemilist kaitset pakkuva päevituskreemi tuleb nahale kanda 20 minutit enne päikese kätte minemist. Seda selleks, et UV kiirgust endasse neelavad osakesed jõuaksid imenduda ja nn kaitsepositsiooni sisse võtta.
– Mineraalne päikesekaitse: kreemi võib kanda nahale vahetult enne päevitama asumist. Kreemi toime on tänu lisatud mineraalidele (reeglina tsink võ titaan) kohene. Mineraalid tekitavad siin nahale nn ühisrinde, mis UV kiirguse naha pinnalt koheselt tagasi peegeldavad.
– Salongitooted: päevitust intensiivistavad ja pruunistavad kreemid tuleb nahale kanda vahetult enne päevitamist ehk kabiini sisenemisel. Kindlasti ei soovita pruunistajaid sisaldavaid tooteid kanda nahale juba kodus (kreem imendub osaliselt riietele, päevitustulemus jääb ebaühtlane ning kreemi niisutus-ja toitev mõju ei ole enam nii efektiivne).