Birgit Puusepp / Australian Gold tootejuht
Sarnaselt toitude ja jookide tarbimisega kehtib ka päevitamise puhul terviseteadlikkuse ja mõõdukuse printsiip. Toimides käsikäes õige päevituskosmeetikaga ning sinu nahk tänab sind!
Kuum Eestimaa suvi on selleks korraks möödas. Alternatiivina soojamaareisile saab aga jätkuvalt päikest nautida uutes innovaatilistes päevitussalongides. Kes soovib enne soojamaa reisi baasjume luua, kes soovib leevendada nahaprobleem (aknet, psoriaasi), kes vajab valgust energia taastamiseks ja kes otsustab igapäevase d-vitamiini tablettide tarbimise asendada d vitamiiniküllase päevitusseansiga.
Salongipäevitamise hooaeg on alanud! Terviseteadlik päevitus vastab 0,3 standardile!
Eestis on mitmeid erinevaid päevitussalonge. Professionaalsemad neist on juba liitunud nn 0,3 standardiga. Mida see tähendab?
Terviseameti poolt seatud päevitussalongide nn 0,3 standard määrab päevitusseadme lampide maksimaalse lubatud UV kiirgusintensiivsuse (mis ei tohi ületada 0,3W/m2). Päikese armastajate keeles on seega tegemist kontrollitud ja mõõduka Vahemere päikesevalgusele (keskpäeval) vastava UV indeksiga 12. Antud seadistused lubavad päevitussalongidel klientidele pakkuda turvalisi ja nahasõbralikke päevitamisteenuseid ning ja loomulikku jume.
Lisaks mõõdukale UV kiirgusele, on salongis seadistaud maksimaalne päevitusseansi aeg (20min) ning alati saab päevituskonsultandi abiga panna paika oma nahatüübile ja naha hetkeolukorrale sobiva päevitusplaani, valida endale meelepärase päevitusteenuse, professionaalse päevituskosmeetikatoote, spf päikesekaitsekreemi või päevituspikendava või nahapõletust leevendava toote.
Loomad, taimed, linnud ja ka inimesed – me kõik vajame päikesevalgust! Seega hirm, et päikesekiirgus ise tekitab pidevaid kahjulikke rakumuutusi on alusetu.
Rääkides salongipäevitusest, pelgavad inimesed erinevaid nahavähi vorme. Paraku, teavad aga vähesed, et rakumuudatuste tekke alguseks peetakse tegelikult naha korduvat, kiiret ja tugevat ära põlemist. Seega aruteledes kumb on tervisesõbralikum, kas mõõdukas kontrollitud päevitusseadmete all päevitamine või soojamaareisil kohene tugev nahapõletus, sisi kahtlemata soovitame valida pigem esmalt mainitu!
Jah tundlikumad UV suhtes on punapead ja inimesed kellel on blondid juuksed, hele nahk, sinised või rohelised silmad või on tedretähnidega, kuid ka nende puhul saame rääkida tervisesõbralikust ja mõõdukast päevitamisest, vaid neile sobivast päevituskosmeetikast.
Tõde taandub ikka ja jälle selleni, et päevitamisega tuleb olla kõigil mõõdukas ja kasutada kvaliteetset päevituskosmeetikat, et saaksime keskenduda päevitamise positiivsetele külgedele ja seda nautida, mitte muretseda põletuse pärast ja karta midagi, mis on põhjustatud teadmatusest!
Naha loomulik kaitsevõime ja ihaldatud jume püsimise saladus
Siin on üks võtmesõna ja ent mitu lihtsat tõde.
Päevituskosmeetika ja päikesekaitsetoodete eesmärk on eeskätt naha niiskustasakaalu säilitamine. Kui niisutatud nahk päevitub paremini ning hoiab jumet püsivamana, siis kuiv nahk seevastu on vastuvõtlikum päikesepõletusele ning annab märku esmastest vananemise tundemärkidest. Samuti on päevituse ajal tekkivaid jääkaineid niisutatud naharakkudest kergem välja toimetada.
Enamus professionaalsest päevituskosmeetikast toimivad vee või aaloe baasil (jällegi et tagada naha niiskustasakaal). Samuti peaks soetavas tootes kindlasti olema antioksüdandid, (võitlevad vabade radikaalidega ja aitavad ennetada naha vananemist) ja looduslikud ekstraktid (varustavad nahka kasulike toimeainetega). Vähemtähtis pole ka E-vitamiin, mis niisutab nahka ja pakub nahale lisakaitset. Oomega õlid (nt. lina- ja kanepiseemneõlid, sandlipuuõli jpt), mis suurendavad naha võimet niiskust siduda ja hoida.
Maksimaalset päevitustulemust sisetingimustes ja kõikide nahale vajalike koostisosade hoolikalt valitud parimat tasakaalu pakub täna turul Australian Gold Superior Line.
Eraldi päevitus- või päikesekaitsekreem näole on iga endast lugupidava naise teadlik valik!
Näonaha keemiline koostis on veidi erinev kui meie kehal ning näonahk on õhem ja selle struktuur õrnem – seega eraldi päevituskosmeetika näole on endast lugupidava naise teadlik valik! Nii salongis kui päikese all! Nahapiirkondade erinevast naha keemilisest koostisest tulenevalt võivad keha- ja näokreemi koostisosad küll kattuda, kuid kreemide koostis on erinev toimeainete kontsentratsiooni poolest. Näol on rohkem poore – seega kreem imendub kergemini. Kandes kehakreemi näole, võivad aga kehakreemi teatud toimeained ummistada poore ja tekitada nahaärritust.
Kuna nägu saab reeglina kõige rohkem päikest, siis tuleks valida kindlasti kreem, mis sisaldab suures C vitamiini. C vitamiini sisaldus päikesekaitse tootes aitab nahas vabaneda vabadest radikaalidest ehk peamistest tekkivatest jääkainetest. Samuti tuleks jälgida, et kreemis oleks piisavas koguses mineraale, antioksüdante, tsinki ja rauda (et parandada naha tekstuuri ja võidelda vananemisega).
Kõige haavatavam nahk asub huultel. Kuna musisuul ei ole higi- ega rasunäärmeid, muutuvad huuled kiiresti kuivaks. Seega tasub rannas kasutada päikesekaitsefaktoriga hügieenilist huulepulka, mis on rikastatud E-vitamiini ja aaloega.
SPF päikesekaitse vajalikkus
Kõige olulisem tõde, mida mõista reisil ja päevitades – SPF ei takista sinu ihaldatud jume tekkimist! Jah, visuaalselt tekib päevitus küll veidi kauem, kuid tulemus on ühtlasem ja kauakestvam. Kuidas? Meie nahk saab tänu kaitsefaktorile päikesega kohaneda ja tegeleda rahulikult pigmendi tootmisega, mitte ei pea tegelema põletusega võitlemisega.
Isegi pilvisema ilmaga ei saa me pilvede kaitsele loota, kuna enamjaolt blokeerivad pilved 20% kiirgusest. Lumeoludes ei saa me jällegi eeldada, et talvel on kiirgus väike ja meie nahk tuleb enda kaitsmisega toime, kuna lumi ja vesi ja ka liiv peegeldavad 70% kiirgusest tagasi.
Seega, suusapuhkust mägedes, golfitripi, merereisi või kuuma soojamaareisi planeerides võiks kohvris arvestada alati ruumi ka päikesekaitse komplektile! Ent millist siis valida?
Aktiivse puhkuse korral tuleks mitme tunniseks nahakaitseks varuda päikesetoode min SPF faktoriga 30. Kui kreemi faktor on 15 või alla selle, siis tuleks kanda kreemi nahale iga 40 minuti järel. Kui aga suurem kui 15, siis iga kahe tunni järel. Sõltumata päikesekaitsekreemi spf faktori näitajatest tuleb kreemi kanda peale alati pärast ujumist. Kreemi toimet vähendavad lisaks tuul, õhuniiskus, higistamine ja rätikuga kuivatamine.
Kuivõrd päevituskreemide ja päikesekaitsetoodete valik on täna turul väga lai, siis toodet valides soovitame küsida nõu päevituskonsultandilt. Professionaali abiga, kliendi nahatüüpi, hetkeolukorda ja päevitamisharjumusi, reisiplaane arvestades saab nõnda soovitada parima võimaliku toote.